Deklination zu «laudātus a um»

Deklination zu «laudātus a um»

Adverbien

Adverb Positiv
laudat‑e
Adverb Komparativ
laudat‑ius
Adverb Superlativ
laudat‑issim‑e

Deklination

mask. fem. neutr.
Nom. Sg.
laudat‑us
laudat‑a
laudat‑um
Gen. Sg.
laudat‑i
laudat‑ae
laudat‑i
Dat. Sg.
laudat‑o
laudat‑ae
laudat‑o
Akk. Sg.
laudat‑um
laudat‑am
laudat‑um
Abl. Sg.
laudat‑o
laudat‑a
laudat‑o
Nom. Pl.
laudat‑i
laudat‑ae
laudat‑a
Gen. Pl.
laudat‑orum
laudat‑arum
laudat‑orum
Dat. Pl.
laudat‑is
laudat‑is
laudat‑is
Akk. Pl.
laudat‑os
laudat‑as
laudat‑a
Abl. Pl.
laudat‑is
laudat‑is
laudat‑is

Deklination Komparativ

mask. fem. neutr.
Nom. Sg.
laudat‑ior
laudat‑ior
laudat‑ius
Gen. Sg.
laudat‑ior‑is
laudat‑ior‑is
laudat‑ior‑is
Dat. Sg.
laudat‑ior‑i
laudat‑ior‑i
laudat‑ior‑i
Akk. Sg.
laudat‑ior‑em
laudat‑ior‑em
laudat‑ius
Abl. Sg.
laudat‑ior‑e
laudat‑ior‑e
laudat‑ior‑e
Nom. Pl.
laudat‑ior‑es
laudat‑ior‑es
laudat‑ior‑a
Gen. Pl.
laudat‑ior‑um
laudat‑ior‑um
laudat‑ior‑um
Dat. Pl.
laudat‑ior‑ibus
laudat‑ior‑ibus
laudat‑ior‑ibus
Akk. Pl.
laudat‑ior‑es
laudat‑ior‑es
laudat‑ior‑a
Abl. Pl.
laudat‑ior‑ibus
laudat‑ior‑ibus
laudat‑ior‑ibus

Deklination Superlativ

mask. fem. neutr.
Nom. Sg.
laudat‑issim‑us
laudat‑issim‑a
laudat‑issim‑um
Gen. Sg.
laudat‑issim‑i
laudat‑issim‑ae
laudat‑issim‑i
Dat. Sg.
laudat‑issim‑o
laudat‑issim‑ae
laudat‑issim‑o
Akk. Sg.
laudat‑issim‑um
laudat‑issim‑am
laudat‑issim‑um
Abl. Sg.
laudat‑issim‑o
laudat‑issim‑a
laudat‑issim‑o
Nom. Pl.
laudat‑issim‑i
laudat‑issim‑ae
laudat‑issim‑a
Gen. Pl.
laudat‑issim‑orum
laudat‑issim‑arum
laudat‑issim‑orum
Dat. Pl.
laudat‑issim‑is
laudat‑issim‑is
laudat‑issim‑is
Akk. Pl.
laudat‑issim‑os
laudat‑issim‑as
laudat‑issim‑a
Abl. Pl.
laudat‑issim‑is
laudat‑issim‑is
laudat‑issim‑is