Konjugation zu «astāre, astō, astitī,-»

	Präs. Ind. Akt.	Präs. Konj. Akt.	Imperf. Ind. Akt.	Imperf. Konj. Akt.	Fut. I Ind. Akt.
1. Pers. Sg.	ast‑o	ast‑e‑m	asta‑ba‑m	asta‑re‑m	asta‑b‑o
2. Pers. Sg.	asta‑s	ast‑e‑s	asta‑ba‑s	asta‑re‑s	asta‑bi‑s
3. Pers. Sg.	asta‑t	ast‑e‑t	asta‑ba‑t	asta‑re‑t	asta‑bi‑t
1. Pers. Pl.	asta‑mus	ast‑e‑mus	asta‑ba‑mus	asta‑re‑mus	asta‑bi‑mus
2. Pers. Pl.	asta‑tis	ast‑e‑tis	asta‑ba‑tis	asta‑re‑tis	asta‑bi‑tis
3. Pers. Pl.	asta‑nt	ast‑e‑nt	asta‑ba‑nt	asta‑re‑nt	asta‑bu‑nt

	Perf. Ind. Akt.	Perf. Konj. Akt.	Plusquamperf. Ind. Akt.	Plusquamperf. Konj. Akt.	Fut. II Ind. Akt.
1. Pers. Sg.	astit‑i	astit‑eri‑m	astit‑era‑m	astit‑isse‑m	astit‑ero
2. Pers. Sg.	astit‑isti	astit‑eri‑s	astit‑era‑s	astit‑isse‑s	astit‑eris
3. Pers. Sg.	astit‑it	astit‑eri‑t	astit‑era‑t	astit‑isse‑t	astit‑erit
1. Pers. Pl.	astit‑imus	astit‑eri‑mus	astit‑era‑mus	astit‑isse‑mus	astit‑erimus
2. Pers. Pl.	astit‑istis	astit‑eri‑tis	astit‑era‑tis	astit‑isse‑tis	astit‑eritis
3. Pers. Pl.	astit‑erunt, astit‑ere	astit‑eri‑nt	astit‑era‑nt	astit‑isse‑nt	astit‑erint