Deklination zu «ēminens ēminentis»

Deklination zu «ēminens ēminentis»

Adverbien

Adverb Positiv	eminenter
Adverb Komparativ	eminentius
Adverb Superlativ	eminentissime

Deklination

	mask.	fem.	neutr.
Nom. Sg.	eminens	eminens	eminens
Gen. Sg.	eminent‑is	eminent‑is	eminent‑is
Dat. Sg.	eminent‑i	eminent‑i	eminent‑i
Akk. Sg.	eminent‑em	eminent‑em	eminens
Abl. Sg.	eminent‑i	eminent‑i	eminent‑i
Nom. Pl.	eminent‑es	eminent‑es	eminent‑ia
Gen. Pl.	eminent‑ium	eminent‑ium	eminent‑ium
Dat. Pl.	eminent‑ibus	eminent‑ibus	eminent‑ibus
Akk. Pl.	eminent‑es, eminent‑is	eminent‑es, eminent‑is	eminent‑ia
Abl. Pl.	eminent‑ibus	eminent‑ibus	eminent‑ibus

Deklination Komparativ

	mask.	fem.	neutr.
Nom. Sg.	eminent‑ior	eminent‑ior	eminent‑ius
Gen. Sg.	eminent‑ior‑is	eminent‑ior‑is	eminent‑ior‑is
Dat. Sg.	eminent‑ior‑i	eminent‑ior‑i	eminent‑ior‑i
Akk. Sg.	eminent‑ior‑em	eminent‑ior‑em	eminent‑ius
Abl. Sg.	eminent‑ior‑e	eminent‑ior‑e	eminent‑ior‑e
Nom. Pl.	eminent‑ior‑es	eminent‑ior‑es	eminent‑ior‑a
Gen. Pl.	eminent‑ior‑um	eminent‑ior‑um	eminent‑ior‑um
Dat. Pl.	eminent‑ior‑ibus	eminent‑ior‑ibus	eminent‑ior‑ibus
Akk. Pl.	eminent‑ior‑es	eminent‑ior‑es	eminent‑ior‑a
Abl. Pl.	eminent‑ior‑ibus	eminent‑ior‑ibus	eminent‑ior‑ibus

Deklination Superlativ

	mask.	fem.	neutr.
Nom. Sg.	eminent‑issim‑us	eminent‑issim‑a	eminent‑issim‑um
Gen. Sg.	eminent‑issim‑i	eminent‑issim‑ae	eminent‑issim‑i
Dat. Sg.	eminent‑issim‑o	eminent‑issim‑ae	eminent‑issim‑o
Akk. Sg.	eminent‑issim‑um	eminent‑issim‑am	eminent‑issim‑um
Abl. Sg.	eminent‑issim‑o	eminent‑issim‑a	eminent‑issim‑o
Nom. Pl.	eminent‑issim‑i	eminent‑issim‑ae	eminent‑issim‑a
Gen. Pl.	eminent‑issim‑orum	eminent‑issim‑arum	eminent‑issim‑orum
Dat. Pl.	eminent‑issim‑is	eminent‑issim‑is	eminent‑issim‑is
Akk. Pl.	eminent‑issim‑os	eminent‑issim‑as	eminent‑issim‑a
Abl. Pl.	eminent‑issim‑is	eminent‑issim‑is	eminent‑issim‑is