Deklination zu «resolūbilis resolūbile»

Deklination zu «resolūbilis resolūbile»

Adverbien

Adverb Positiv
resolubil‑iter
Adverb Komparativ
Adverb Superlativ
resolubil‑issim‑e

Deklination

mask. fem. neutr.
Nom. Sg.
resolubil‑is
resolubil‑is
resolubil‑e
Gen. Sg.
resolubil‑is
resolubil‑is
resolubil‑is
Dat. Sg.
resolubil‑i
resolubil‑i
resolubil‑i
Akk. Sg.
resolubil‑em
resolubil‑em
resolubil‑e
Abl. Sg.
resolubil‑i
resolubil‑i
resolubil‑i
Nom. Pl.
resolubil‑es
resolubil‑es
resolubil‑ia
Gen. Pl.
resolubil‑ium
resolubil‑ium
resolubil‑ium
Dat. Pl.
resolubil‑ibus
resolubil‑ibus
resolubil‑ibus
Akk. Pl.
resolubil‑es
resolubil‑es
resolubil‑ia
Abl. Pl.
resolubil‑ibus
resolubil‑ibus
resolubil‑ibus